Kell tiksus päeva viiendat tundi, kui alustasime sõitu suure vee poole. Hakkasime liikuma varakult, sest koidu ajaks oli tarvis olla rannikul. Tegemist ei olnud tavapärase autosõiduga. Sõidukis olnute jaoks tähendas see teekond kogeda midagi uut. Olime jõudnud just Otepää kõrgustiku jalamile, kui auto kerest hakkas kostuma imelikke naksatusi. Tundsin, et rool oli kuidagi imelik, kange nagu GAZ-53-l ja siduripedaal käitus ka teistmoodi. Oli kerge hirm, et varsti hakkab mootor tõrkuma ja me ei jõuagi pildistama. Õnneks töötas see siiski tavapäraselt. Kliimaseadme ekraanil ilutses number -36. Oli alles külm! Mere ääres oli õnneks peaaegu kümme kraadi soojem, -27 kraadi. Loodushetk oli sedavõrd kütkestav, et külma tundmiseks aega ei jätkunud.