Kõige vahvamad taevased värvidemängud eelnevad päiksetõusule või siis järgnevad päikseloojangule. Millegipärast kipub olema nii, et need hommikused on kuidagi köitvamad. Miks see nii on? Kas sellepärast, et hommikul on maastikele minna alati raskem kui õhtul. Suvised päiksetõusud jäävad ajale, kui uni on kõige magusam. Usun küll, et see on nimelt seatud nöök loodusfotograafidele:)